B U D A D Ä R

Täpägöz

Türkcono (azerbaycanco) mezar budano meza çovurmi si΄iri: Lalaħaci Adıgözəl Budad

Täpägöz

Sär vini, sär därni, varru-ħallu sär furi vini. Una tur Nebivni. Ulu furo var-dovlat, mal-ç'uvoäl q'alar aşmi yuxhorni. Unox sär färzänd därni ki, ud saq'ayexan uno var-dovlätcız saħibuväl si˚ire, iyez barxudä qet'ile. Ulu furi hemişe färzändcu ħasrätcızın yeşemi yıxhärni. Unox sär ˁa- q'allu q'örü vini. Säd dığ ma Nebi furo q'örücür ç'uvoäl çobğu suncu dağcä dibce tuğoäci. Säd yıpä mäf, cuf qütkü nä miç'ixhın çotkuci. Q'örü ç'uvoälcä q'osiye ˁaç'u qet'ilci. Sädaräcmä cuf yotkuci, hava eçilmi soxhoci. Hilma säd yıpä şımäc kulak quzurci ki, qörü bänciyexunä qaq'alci, ç'uvoäl sınta k'ot'o soxhoci. Kulak aq'ulci. q'örücüz itxaci ki, ç'uvolcä (~q'osä) q'osiye didekir täzä säxhä sär kurpä ˤayel arxhuvi, ug ma úna bela säptä ˤǘlü. q'örücür säb ç'uvoäl säväzä nä iyeo yux ulu ˤayelcız yıväci. Raˤamqaräcic säxhäci. Q'örücür ˤayel yopunçäcä çerekir nä k'ulcä quğoäci, ugo ağaco hecu yıväci. Ağa nä hec laħki nuğa säbkäci. Hecir ulu ˤayel uga ˤayelcımä ˤaqhaci.

Säd dığ hecir ˤayelca täpän sep'ts'ir nä ad ç'äfa ˁat'ilci, uga kılimer qecğir nä säb q'absu xemir vet'epkinci. Xemir k'ulcä eve nä ucağcä ts'ä qiyez virxhici. Hec qarän qarç'ucmä Täpägöz sexçe nä ç'afar q'uma ˁaç'uci, ˤül qup't'u qevinizker xemir sö˚ül nä ma ugo ç'äfa qaç'uci.

Hecir ts'ä yugär si˚ir nä säc qiyeci. Fu qerˤiyez xemircoxun k'ulcä ˤarç'uci. q'absu heç'i ipxaci. k'ulcä ˤayelce qeyri hüttüşün därni. Fudcu yığınu ˤayelcir xemir so˚uluz? Uc hiç hana ˤaq'alcä qudaşxara. Hecir halmä zänd süˊürcü ki, xemir belkem cinberi tuğoäci. Täzädän säb q'absu xemir vet'epkinci. Ma adır qarän qarç'ucmä Täpägözür ç'äfar sexçe nä xemir sö˚ülcü, kilama dıxtä ugo ç'afa qaç'uci. Heciz k'ulcä ˤarç'ucmä itxaci ki, ma xemir däb. Ma unur xemir vet'epkinci, fu ˤat'uci. Ulu ixtilatcä ˤadar säd qadar yoç'uci.

Säd dığ ağarı q'ab veq'er qevin k'ulcä ˤabğuci ki, pagasi sorkura. Hecir ma Täpägöza täpän sep'ts'ir nä qarän qarç'uci. Adır qapúcär qarç'úcmä Täpägö́z séxçe nä ç'áfar ˤáç'uci, véq'erber q'ábın sö˚ül nä ma täzädän ç'afa qaç'uci. Ağa nı ugoä xanım k'ulcä ˤabärç'äcmä undäz itxaci ki, veq'erber sa˚ali, säd ugucära k'erep'er aräç'ä itkinivi. Ulu nıbä nı acber şit'ancekir şübhelenmi säbkäci. Undärı ç'el säd si˚irci ki, ızgäta k'ul qirvenni ulu k'ulcär qebeç'i. Ucber qubzur nä mıslaħat süˊüyüz qunşice vibkici. Hulu vaxtına qunşice ˤayel undäcä üxhücü. Täpägözüz ˤayel täk irqhacmä ç'äfar qaç'uci, ad pärçälämi si˚ir nä sa˚alci. Ulu qazyecexan ağa nı xanım kiç'i vibki nä qunşice qabq'alci. Undärı har yığ halmä si˚irni. Raˤamqarä qunşice qabalq'ali, yizanqarä ugunda k'ulcä qubaşxarni. Ive ˤadar q'ad-şubud dığ (~yığ) yoç'uci. Täpägözüz laħki mız säxhäci. Ugunda dideovon yıpäci:

-Ay dide, zäz yaman mızi, säd tike fu yutux, zın sa˚aldän.

Dideri ˤuğoä nä ana qabağcä säd bukmä fu eyeci. Täpägözür ulu fu çaˤangällemi si˚ir nä suncu k'ut'uncä ˤarän ˤacin nä yıpäci:

-Ay dide, säd bukmä fuyezin za täpän sorts'or däb. k'ulcä veyi fuyer pitincer qe(yi)n ˤuşux, zın za˚acär sa˚aldän.

Unda dide sarğa qelt'ilci. k'ulcä veyi fuyer veder nä qe(yi)n ˤuğoä nä Täpägöza qabağcä eyeci. Täpägözür ucär sa˚al päsär si˚rci, ma täpän sap'ts'ä däb. Hulu vaxtı́na qapucä säb gomuş qǘxhücü. Täpägözür qiç'epxin nä alä gómuşun sö˚ülcü, ma täpä́n sä́pts'ä däb. Kila ma Täpägözür ugunda didea xabäz k'uf yıvä nä yıpäci:

-Ay dide, vö pitin var-dovlätın sö˚ülenin ma za täpän sorts'or däb. Za tur Täpägözi. Zäz ħalaluväl yutux, zın vixhi suncu pänäcä yeşemi säxhädän.

Täpägözür ugunda didea xabäz k'uf yıvä nä undäkir cüre säxhäci. Ud vixhi suncu qaläçäcä çurq'uci. Ulu qaläçäcekir uguguz yurt süˊürcü. Täpägözür cünħuna nä uguguz laħkice ç'uvoäl vedebirci. Ano ç'uvälber har säb xilğıldizked, gomuşcizkedni. Ulu ç'uvoäl Täpägözür ugur ˤovoqhurni. Säb boˤlu çinarco där kukunar qavħanı iyekir uguguz k'äş süˊürcnü. Unur har aq'uldä düz säb ç'uväl so˚ulni. Uga silimbea dib temis säxhäyinı acära ˤadar sär idmi so˚ulni. Täpägözo qaläçäco handävärbea nä sär idmi quşxarni, nä ma säb ħayvan.

Täpägözo ˤamälber hilivezin päsär dädni. Yuvuz kumra vixhi nä idmer sob˚ulni. Laħkiterma diri-diri ugo pänäcä çiğirni. Hulu ħaq'sabcızın camˤat mız irkinci, susundärısär so˚uliye baştemi säbkäci. Acuvälcekir hecinbea mämıla yux sa˚aci. Idmeri ç'el säd si˚ir nä ugunda q'ıl qevin nä uzgä ulkerbea qabärçabğár säbkäci. ˤabärxhä çabğarinda q'osä kurpä, mämılar yadaˤa ˤayelin qicegir çağar varaq'arni.

Halä vaxtinbea İmran addu suncu furo rij Qemer buylivni. Qemerin ˤaräxhärdä mişece q'osä soncucır sirqhir nä anar ˤayel rad säxhäci. Alä ˤayelceä tur Eskender qiyeci. Ud çiği çetini nä una bilgilda säb bazubend vep't'il nä ud suncu kahıla saˤaci. Hulu vaxtına kulunur yaħani ˤayelce belic irdoxunä si˚irci. Dideri uga q'alic yoyluğ aħa nä ˤayelce bela vet'ilci, ana ˤülümbez k'uf yıvä nä uzalq'ala-uzalq'ala anıkir cüre särxhäci.

Demiş ulu kahıla säb şir yeşemi yuxhorni. Raˤamqaräcic säxhäci, miç'ixhın çotkuci, şirildir uga xaba ˤatkucärikir ov süˊür nä ugo kahıla epsil qüxhücü. ˤarä ˤap'ç'ú nä itxaci ki, ugo kahıla sär ˤayel uzaq'alavi. k'ik'eanber iyez ˤayel so˚ulu yıkän säxhäci. Kila ad yozuğ ˤaxhi nä ano bädä ˤüxhücü. ˤayel mız veyi irqhacmä anız ugo yuxukir yıväci. Şirilda mäm ç'upäyexan ˁayelcir uga sas yot'uci. Şirildir xhınärikir säd cıga si˚ir nä ad iliye qeq'ilci. Şirildir yığına anız täpän säp'ts'äzke mäm yivä nä qap'ç'u qab çoğorni. Raˤamqarä epsil qüxhücmä ma ˤayelciz mäm yuts'urni. Hulu cüre yığri yoç'u vitkici, ˤayel yıts'ts'ı yaşına çurq'uci. ˤayelco alq'ol-qurzärolq'ol-qurzärcızın, xasiyet şirino xasyetcizın säd qaşxarni. Ugma hekke gucduvni ki, dağcä xab saˤacinän ad ugo cıgacär qupartmi süˊür sörˤürnü.

Hil zevez Täpägözekir qaqhadän. Täpägöz yıxhär qaläçäcä handävärcä suncu quşuluvon nı ˤüxhü yuxhor däbni. Täpägöza ˤada hekke leşker ˤaräç'äci, hekke gucdu pehlivanberir ħucum si˚irci, ma hiç hanovon q'ıl tuğo soxho däb. Heleske ki, Täpägöza hiççeri: nä uxulur, nä ma qilinccır kar si˚ir dädni. Ivöo mağ Şirildir Eskenderiz qavaqhaci. Eskenderir yıpäci:

-Ay dide, vın zäz rusxat yutux, zın säd mik'e ˤasiliz qaç'udän. Zın Täpägözo cıga ħar säxhädän, zın irħadä bädäm ad şımäd cannuvi.

Şirildir yıpäci:

-Ay dix, ad tilsimlüvi. Iyez vın irqhacmä ciqhir nä so˚ula. ˤuş vın iye çamağar.

Eskenderir yıpäci:

-Ay dide, zın ano pänäcä çağar där, vın arxeyin säräxh.

Şirildir laħki yıpäci. Gädä ma ugo ç'ele ˤada qet'ilci ki, qet'ilci. Axirce çarä yot'u nä Şirildir yıpäci:

-Viç, amma Täpägözo pänäcä handävärcä amäräxhär, iyez hats'är säxhän vın et'ira. Mä, ulu za ç'erinikir qevin, vın daruvoälcä arxhoän zäz naˤrä si˚ir, zın quşarxara.

Eskender quzur nä rixa ˤarxhuci. Mik'e vixhici laħki qet'ilci, laħki vixhici mik'e qet'ilci, därärbear yoç'uci, täpärbear ˤaç'uci, ˤüxhü nä suncu beytuncä qarxhuci. Ive itxaci ki, säd k'äp'äl idmi heyevisän çağaravi. Ando bädäoxun ˤüxhü nä Eskenderir xabar qenci:

-Ay rix çabğar şiyimber, vin heyen çabğaravi?

Andärı yıpäci:

-Täpägöza xabikir ya q'ıl qevin qabärç'ä qabär çabğaravi.

Eskenderir xabar qenci:

-Täpägözür vez şi serci (~si˚irci) ki?

Andärı yıpäci:

-Ma şi seri? Anır yöo ˤayel-ˤüyel pitinciber sab˚alci. Yo kumri verd-vile si˚irci.

Eskenderir xabar qenci:

-Vövöon ano qaläçä za ˤükö yuxhoruz?

Andärı yıpäci:

-Aläm ˤuroä ürqhü dağcä q'alavi.

Eskenderir xabar qenci:

-Ad hemişe qaläçäcä yıxhäri?

Sundärı yıpäci:

-Yizanqarä ugo ç'uvoäl ˤovoqhuri, raˤamqarä qaläçäcä qalq'ali. Ay şid, ixtilatcır danä ebildu yuts'ura, Täpägözür ˤüxhü nä yin sob˚ula. Yin iliver dıxtä ˤabärxhä qabärç'ä vibkiden.

Eskenderir yıpäci:

-Anovon ucara ˤüxhü qarxhu dexhera.

Undo ulu ixtilatcä q'osä säd gurulti qupmi säxhäc, beytuncä alä täräfcär qabağcä säd suru ç'uvoälcızın Täpägöz maˤlım säxhäd. Täpägözüz ucber ibarqhacmä halä dämcä unda q'ala ˤadic qenci. Ugoä k'äş laxan süˊür nä idmerin ç'uvälco surucä çıxar sib˚ir nä raˤamqarizke ħayvanbezin ˤabsilci. Miç'ixhın çotkucmä ç'uvoäl çobğu nä qaläçäcoxun tuğoäci, idmerin ħayvanbezin sınta kahıla ˤabts'äci. Täpägözco kahılo qapu dağcizked säb q'olni. Täpägözür ç'uvoäl kahıla ˤots'urdä, iyer qots'urdä kahıla siva alä q'ol osurni. Hílin acär ˤarän ˤ́ats'ä nä kahıla qapu vet'ilci, Eskenderindo bädä ˤüxhüci. Xabäzın idmerikir q'undoxun irħa nä yıpäci:

-Vin laħki ˤalävi, veə cince so˚uliyez hiç säd tike nı yäk däd. Zın zivin säd mik'e kukaltmi sib˚irden, iyexan sob˚ula.

Kilama Eskenderoxun ˤüxhücü, ana xab serˤi yıkän säxhäci. Eskenderir una suncu curä mek' ˤap't'uci ki, Täpägöz ugo cıgacä sağa qet'ilci. Hele bil ki, una ˤüla işiğ qütkücü, yıpäci:

-Väz mäsäläm säxhä, zäz irqhaci ki, vın gicdu pehlivani. Dıxäçukani pehlivancä yäk za yık'ıla ˤatkuvi.

Eskenderir yıpäci:

-Zın kıs-lädni bägäm ki ha vın zan so˚ulu?

Täpägözür yıpäci:

-Vın za xaba kısıldovor nı cäläbsızi.

Täpägözo ulu ç'el Eskendera qıkäci. Qilinc yinni Täpägöza q'ala ˤayeci. Täpägözür qhur qouxu nä yıpäci:

-Ay pehlivan, vınvın yurmi sime˚i, vo qilinccir za yodorot'ura.

Eskenderiz itxasi ki, Täpägöza qilinc ˤaç'ir däd. Xan säxhä nä suncu qırağcä qet'ilci. Täpägöza xabikir qaräxhärcız säb rix irħaci. Uno haray, nalä heye çuraq'ari? Ud uguga qilezin ˤüxhü nä Täpägözüz yem säxhäci. Täpägözür Eskenderoxun raħbottucä irħa nä yıpäci:

-Zäz irqhiravi ki vın laħki fikir süˊüravi. Heleskema zın zıvın qe va˚a, paga so˚ulu säxhäci. Helelik zin qe ulu ˤalädärber sab˚aldän.

Täpägözür uc yıpä nä Eskendero hambäzär t'uluna yibin nä säb ucağ qalämi süˊürcü. Idmer qızartmi sib˚ir nä acber sab˚alci. Eskenderiz itxasi ki, Täpägözür uno hambäzär har sär suncu k'ut'una ˤalğulci. Kilama qüşküye cıgacä uga q'ala q'anik säb ç'uväl çiveni qaq'alci. Täpägöz exiricmä Eskender qila ˤada quzurci. ç'uvälbekir säb ap't'uci, iye yäk şişila yinni söcˤür sa˚alci, ug ma iye ˤiçila ˤáç'u nä ç'uvälbea q'osä cidir säxhäci. Ive ˤadar säd qadar yoç'uci. Täpägöz axurar quzurci. Heye irħaci Eskender irqha där. Täpägöz läp maħtal säxhä irkinci. Bäs ud heyen säxhä? Kahıla siv qaħaci. ç'uvälber çodgu nä qats'äci. Eskenderin ç'uvälbezin qaç'uci. Ad ç'uvälbear seçilmi yıxhär därni. Täpägözür ç'uväl tuğoä nä dağcä dibce säd şirru xhın veyi cıgacä qubğuci. ç'uvälberi xhın so˚uldä Täpägözür uga q'ıl suncu qayece ˤada qive nä exirci. Eskender halä dämcä ˤiçila q'osiyer (~q'osär) qaç'u nä ˤiç suncu qırağcoxun qicegirci. ˤarxhu ugo dide Şirilo bädä qüxhücü. Uga q'ala qütkücär anız qaqhaci.

Şirildır yıpäci:

-Ay dix, väz mäsäläm säxhä, vın ana xabar ˤari qarxhuci.

Eskenderir yıpäci:

-Ay dide, bäs Täpägöz şımä arot'u?

Şirildır yıpäci:

-Ay dix, ano kahıla säb ux vi ki, iye hanir xab vot'unä bägäm ad vüxhü Täpägöza ˤoko nä ad arot'ura. Alä uxunuzun Täpägöza ˤül qavħa nä at'u yıxhära. Izgä hiççäzın ad at'u dexhera. Alä ux qonu ma laħki müşkül kıdävi.

Eskenderir yıpäci:

-Dide, alä zalımcır za ˤüla qabağcä q'ar idmi şişila yin nä sa˚alci. Vın zäz kumokuväl si˚ir, zın vixhi za˚ad at'udän. Şirildır yıpäci:

-Ay dix, vın va ulu fikircekir xab qen. Vovon ad at'u dexhera, anır vın so˚ula.

Eskenderir yıpäci:

-Ay dide, zın çağari, Qagır ye zäz yuts'ura, ye ma anız.

Şirildır yıpäci:

-Ay dix, vın Şirildo bälävi, vın iyo yux ç'upäci, va hiç suncu seħircir kar si˚i däd. Amma aläm Täpägöz yıpä nä q'alan qaşxar där.

Şirildır laħki yıpäci, amma unur ibir qiye däd. Axırce çarä yot'u nä Şirildır yıpäci:

-Ay dix, hil ki vın çağara vi, zo ç'ela ibir qiy. Vın zın yıpäcäroxun irħanä bägäm vovon ad at'u yıxhära. Ma vın sudäma halä beytuncä viç. Suncu ç'uvälcä ˤiçila ˤaç'u nä ano ç'uvälbea qarışmi säxh. Kahıla vixhide ˤül ˤeav ki, Täpägöz qaq'al exire. Mä, ulu qilincin vınväzın qen, ivö pulat za yuxukir vet'ekinivi. Vın qilinc yin nä uxula qusura. Ux söxçe nä va qüdöşküra, iyo tilsim sorğora. Vın ad qona. Ay dix, vın şımä si˚ira ki, ux suncu nıbäcä ana ˤüla ˤorot'ura. Vovor ˤap't'u sodoxhoän, vın vixhi miç'i dunyacä aräxhära. Vın ana ˤül qavħa nä ad kur si˚iriye xanın vın ana xaba ˤamäräxhär, anır pärçälämi si˚ir nä so˚ula. Kahıla qosä säb quyi vi. Vın Täpägöz ˤut'u nä alä quyice aˤ, kahılo qapucä veyi q'ol ma yopkül nä quyice q'ala qiv. Täpägöz saq'anä bägäm alä quyice sarq'ara. Hil vın yıp bädäm zın qudğucär va k'ean itkinci, ham ma vovor acära emel si˚ir yıxhärız?

Eskenderir yıpäci:

-Ay dide, zovor si˚ir yıxhära.

Şirildır yıpäci:

-Vın daruvälcä arxhunä bägäm za ç'er ts'ära süqhür, zın ˤuşarxara.

Eskender didezin ħalalleşmi säxhä nä rixa ˤarxhuci. . Mik'e vixhici laħki qet'ilci, laħki vixhici mik'e qet'ilci, därärbear yoç'uci, belimbear ˤaç'uci, ˤüxhü halä beytuncä çurq'uci. Suncu ç'uvälcä ˤiçila ˤaç'u nä Täpägözo qaläçäcä çoğor rixa ˤada qaq'alci.

Raˤamqaräcic säxhäci, sudama itxaci ki, Täpägözür ç'uvälber ˤüşxüravi. Eskenderin Täpägöza qabağcä veyi ç'uvälco surucä qarışmi säxhä nä kahıla ˤaç'uci. Täpägözür şub-yuq'ub ç'uväl pärçälemi süˊür sö˚ülcü, ˤadar ma sär idmi qızartmi si˚ir sa˚alci. Kilama uga q'ıl suncu ç'uvälcä ˤada qive nä qaq'alci. Eskenderir ulu gurävä xabar hazetir däd. ç'uvälcä ˤiçilar qaç'u nä kärän-värän irħaci. Unuz itxaci ki, Täpägözo ux qapucä siva ˤöxünüvi. Ud dumduz ux veyi cıgacoxun vixhici, uxunoxun qilinc yinci. Ux tilsimcer qap'ç'uci, ˤurän vüxhü däb. Eskenderir ux qondä ç'uvälber sot'k'unci. Täpägöz ugo cıgacär quzurci. Eskender irqhacmä nalä yin nä yıpäci:

-Ay pehlivan, vın ulu kahıla şımä ˤaç'uci? Dıxtä yıp, yuxsä zıvın k'ar-k'ar si˚ira, side˚iren ya didea mämılar ç'upoä yux zäz ħaram säxhä.

Eskenderir yıpäci:

-Zın qapucä veyi q'ol qevin nä ˤaç'uci, kilama qapu vet'ilci.

Täpägözüz ugo ux Eskendera xaba ipxaci, kiç'i yık' sot'q'ulci, anovon yıpäci:

-Ay pehlivan, vın q'anıbä (~q'ad nıbä) zo kahıla ˤüxhü nä sağ irkinci. Ma ivexan väzın zo kıdä däd. ˤuş yin şid säbkädän.

Eskenderir yıpäci:

-Väzın zovoc sıdärqhara.

Täpägözür yıpäci:

-Undä zo bädäoxun ˤuş, zıvın ux ħaluts'u ħar si˚irden. Aläm ux ızgäna xabar qapku çoğor däb.

Eskenderir yıpäci:

-Za xabar çoğora.

Täpägözüz halä dämcä hats'är säxhäci ki, unuz seħirber hats'äri, anır uga ˤüla alä ux ˤorot'uvi. Uga ˤül xabäzın süqhür nä Eskenderoxun set't'eħirci. Eskenderir ana säb ux ħalväci. Ux Täpägöza ˤüla qukoädäb. Säd gurulti qupmi säxhäci, derin quyi eçilmi soxhoci. Eskender fuqhad arşin quyice dibce ˤaq'alci. Ma quyice siv uguguz vet'ilci. Eskender quyice dibce kärän-värän laħki ˤasilci, axirce säd mik'esti k'äts´ qʹauxuci. Ulu k'äts'ıla ˤaç'uci. Yiyid dığ, yiyid yu rix vixhi nä suncu mişece çurq'uci. Suncu xırdäluğcä q'ucu fura rast säxhäci. Furärı Eskender irqhacmä anovor xabar qenci:

-Va q'ada qendeän, vın heyer qexhü nä heyen çağaravi?

Eskenderir yıpäci:

-Zın Täpägözür ive aˤaci.

Furärı yıpäci:

-Zıvın iye rix ħar si˚ira, vın tilsimcer qeç'ira. Sudä zo bädä ˤuş!

Eskenderiz yıkän säxhäci ki, ano bädäoxun çağar, sudama itxaci ki, alä furi nataraz ajdahacä dünmi säxhäci. Har yancär yer, k'iyat'är, ajdaha, ebri Eskendera ˤada ˤaräç'äci. Eskenderir k'ik'ean qilinc qen nä ana q'ala ħalävä si˚iricmä ana q'ıl q'ad pärçä soxhoci. Miç'ixhın çotkuci, kulak baştemi säxhäci, gärd qalxmi säxhä nä sunci curä sasri ixhirni ki, idmiceä ç'er biz-biz yuxhorni. Sädaräcmä hava eçilmi soxhoci, virağ qapkuci. Eskenderiz yerbekir, k'iyat'ärbekir, ajdaharbekir säbın ipxa däb, hele bil, acär hiç säxhä däd.

Eskenderiz soq'o ajdahaco bädä säd pänä itxaci, “ya Qag” yıpä nä pänäcä ˤaç'uci. Itxaci ki, idmica yık'ılız şi yıkäci, haşke ive vi. So˚ulu şeyri nı laħkivni. Eskenderiz laħki mız säxhävni. Täpän säp'ts'äyexan quzur nä baştemi säxhäci pänäcä q'osä ˤalsälcä. Pänäcä suncu kuncuna sär q'usiu furi irqhaci. Eskendera ˤül qurxmi soxhovni. Unuz yıkän säxhäci ki, ud at'u qucorgu. Eskendera yık'ılar yeç'icer q'ala ˤarq'u nä q'usu furärı yıpäci:

-Ay cavan, zı nı ızgä duruna ˤaç'u idmiceä qila qamorğu. Zın Yemenco padşahco dixi. Qhanäyıts'ıd säni zın tilsimceä q'osävi. Tilsimseä ˤalq'aldä zın sär cavan gädävni, hil zın sär q'usu furan dünmü säxhäci.

-Ay q'usu, bäs yin şımä si˚i ki, miç'i dunyacär işiğlu dunyacä qabärç'ädän.

-Ulu pänäcä virağ qöç'ü täräfcä säb qanätär vet'ili Zümrüd quşu vi. Agäm iye qanätärar tilsim qavħa soxhonä bägäm iyeri yin işiğlu dunyacä qaborğura. Alä quş hazortuyez bädälä pänäco barxudä arot'u lazımi.

Eskenderir yıpäci:

-Pänäco barxudä heyevi?

Q'usucır yıpäci:

-Pänäcä ˤabeç'iye aq'ulivi. Har duruna ˤaç'iri. Şımä säxhäci ki, vın ive ˤaç'irde anız irqha där.

Eskenderir yıpäci:

-Zın alä iftite at'u vi.

Q'usu furärı qhur qouxu nä yıpäci:

-Halmävizägäm, iye yo kıdä ˤari yıxhära. Bätäm, zın zäväz hambäz säxhädän.

Furärı Eskender qen nä suncu miç'i cıgacä tugoäci. Eskenderiz itxaci ki, ive suncu Zümrüd quşucä qanätära zincir qut'uvi. Yozuğ quşulur nalä yuni, ˤülümbear xhäd ˤalekili. Eskenderir qilinc yin nä zincirber et'e qats'äci. Zümrüd quşucur nuğa soxhoä nä yıpäci:

-Ay cavan, zın çuq'ud sänni ki, ulu tilsimce ˤazab yunni, vın qüxhü nä vın tilsimcer qavħaci. Hil vın väz şi yıkäci yıp, zın za˚ac zäväz q'auxu quğoädän.

Eskenderir yıpäci:

-Ay quş, yin işiğlu dunyacä qabarğ.

Zümrüd quşusır yıpäci:

-İşiğlu dunyacä qebeç'iyiz miç'i dunyaco barxudä Div arot'u lazımi.

Eskenderir yıpäci:

-Ay Zümrüd quşu, zın miç'i dunyaco barxudä laˤa Div at'uci.

Zümrüd quşucır yıpäci:

-Undä rixiz so˚ulu-soğuru qen nä rixa ˤabärxhädän. Dir sime˚ide, laˤa Divila şiyimberi ˤabsil qübkü nä yin aborot'ura.

Eskenderciber so˚ulu-soğuru qen nä, Zümrüd quşucä qanätcä ˤada qibşe nä rixa ˤabärxhäci. Quş qanatdemi soxho nä zäva qalxmi soxhoci, yiyid dığ, yiyid yu uçmi säbkäci. Zümrüd quşucır ucber işiğlu dunyacä qubğoä qabarğaci. Eskenderir ugoä hambäz Yemencoxun rixa aˤaci. Zümrüd quşucovon “Allari säxhä” yı́pä nä Täpägözür ç'uvoäl ˤovoqhu cıgacä ˤǘxhüci. Täpägözüz ad irqhacmä ná:rä yin nä yıpäci:

-Ay Eskender, ma vın saq'a där ki!?

Eskenderir yıpäci:

-Ay Täpägöz, aläc väz hats'är säxhä ki, zıvın adot'u nä zın sarq'ar där.

Täpägözür qhur qouxu nä yıpäci:

-Zın väcmäd idmera xabik saq'aci nä dixäçukan saq'a vixhivni.

Eskenderir ano ux cidir süˊürüvnü. Säd yıpä ux qavħa ad Täpägöza ˤüla ˤap't'uci. Täpägözür ná:lä yin nä Eskenderoxun cummi säxhäci. Eskenderir dıx-dıx ugo cıga deyişmi si˚irci. Ana hekke ux, qilinc qıtäci ki, acärır ano hiç karın si˚ir däd. Kur säxhä Täpägözüz ad surqhu yıkäcni. Eskender yaman ħalcekir arxhucni. Täpägözar arälämi säxhä yıxhär därni. Säd yıpä ugunda didea ç'er k'ean qüxhücü. Halä saˤat ç'er ts'ära süqhürcü. Şir qürxhü qarxhuci. Irħadä bädälä şi vi, Eskender surqhuyiz Täpägözcüz mik'e itkinci. Şirildir na:rä yin nä ç'uvoälber söt'k'üncü. ç'uvälber qaläçäcoxun ˤatkuci. Täpägöz ç'uvälcä xakila arxhu nä duz vixhi pänäcä ˤaç'uci.

Eskenderir uga q'ala qütkücer pitincer xirice çüt'k'ünü ugunda dideäz qaqha nä yıpäci:

-Ay dide, za˚ad kur si˚irci, amma at'u säxhä där.

Şirildir anovän “mäsäläm säxhä” yıpä nä ana qudğuci:

-Ay dix, ad pänäce veyi quyuce aˤa nä at'u yıxhära, alä quyu anız qaburi. Vın sudama ç'uvoälcä ˤiçila q'osä ˤaç'u nä pänäcä vıç. Säd teher ad quyucä aˤ. Izgä rix däb. Eħtiyattu säxh, vın anır sideqhire, agäm siqhiren anır vın k'ar-k'ar si˚ira.

Şir ersil virxhici. Eskender Täpägözo pänäcä bädä qüxhücü. Ç'uvälcä ˤiçila q'osä ˤaç'u nä pänäcä qarucä melemi säxhäci. ˤül tutkori nä Täpägöz uga cencikir ˤásivni. Ç'uvälcä sas ixhecmä unuz nımä säxhäci ki, ugo ç'uvälbekir qarä ipkinivi. Dıxtä pänäcä qapucä veyi q'ol xan qevinci. Eskender ç'uvoälbea q'osä hazetirci. Eskenderiz quyuco cıga hats'ärni. Duz quyucä q'ala ˤüxhücü. Uga sas yodorut'ura nä halä ç'uvoälcımä melemi säxhäci. ˤül tutkori nä Täpägöz uga cencikir ˤási vini sil sila qiç'irivni. Ç'uvälcä sasınır ad galamaq'am vederivni. Sas ˤuçxar täräfcoxun set't'eħirci ki, ç'uväl süqhür nä ap'tuo. Eskenderir ugo qet'ili cıga sädke deyişmi si˚irci. Täpägöz quyuceä q'ala ˤüxhücmä guroävä xabar hazetir däd, Täpägöz ˤüt'u nä quyuce aˤaci. Täpägöz quyuceä dibcer baştemi säxhäci yervemi yıxhärcä:

-Ay Eskender, zın ma kur säxhävi, zın quyucer qaħ. Zın vixhi qapara arxhu nä vodo˚ura, za q'ıl hiliyezın ˤovoqhura, saq'a vixhizker zın zäväz arxiş süˊüra.

Eskenderir yıpäci:

-Qaburcä ˤaye saq'a kilaxan ädälsäla.

Täpägöz hekke yervemi säxhäci, Eskenderir ano ç'eleoxun irħa däd. Pänäcoä qapucä veyi naxastä q'ol qöq'ül nä quyuceä q'ala qiveci. Täpägöz qişqirmi yıxhära nä saq'aci. Eskenderir ano veyi-dodu ç'uvoälber qen nä uga dide Şirilo bädä esil qüxhücü. Dideri ana ˤülümbez k'uf yıvä nä yıpäci:

-Ay dix, vın hil zo ç'ela ibir qiy. Vın zäz duğmä dix där. Veə dide idmivi. Täpägözar kiç' säxhä nä ˤaräxhärdä anır vın zo kahıla qicegir nä qarç' virxhicni. Zın zäväz dideätuväl si˚ir nä zıvın boˤlus si˚irci. Ay dix, vın camˤatcoä ħayif Täpägözekir qaħaci. Veə dide İmran addu suncu furoä rij Qemer xanımi. Anız vın hats'äri, çarğardä anır va kıla bazubend vep't'ilcni.

Eskenderir yıpäci:

-Vın vo Qag, zın ya dideo bädä tuğ, zäz adır irqha, ma kila ebsil qübküdeän.

Şirildir yıpäci:

-Undä vın za xakila aruxh ˤuş!

Şir qabağcä, Eskender ma ana xakila xeyli vibkici. Şirildir ad yuycoä sänu rixizın duz İmran furo qapucä ˤuğoäci. Raˤamraräcicni. Imran furoärı ugo kilfat q'ala vedebirni fu so˚ulavni. Şirildir qapuceä säb mek' ˤap't'uci. Imran furi qapuceär qarän qaç'ucmä Şir ni Eskender ibarqhaci. Unuz kiç' säxhäci. Kilaxan älsäl yıkän säxhäcmä Şirildir ad ˤaqha nä yıpäci:

-Ay Imran furi, väz kiç' sädäxhä, vo rij Qemer xanım qarän naˤrä sirˊir. Yox anovoän yuˊu ç'eli.

Imran furi uguga qüxhücü. Qemer xanım qarän naˤrä sirˊirci. Qemer xanım qarän qarç'ucmä Şirildir yıpäci:

-Ay Eskender, veə dide uluduri.

Eskenderir bazubend ˤük'eci. Qemer xanımız bazubend ipxacmä Eskendera icinoxun irħaci. Eskendera bela veyi çapuğ itxacmä ana gala ˤalq'alci. Eskenderir yıpäci:

-Ay dide, zın Täpägöz at'uci.

Ulu kıda unda diderber laħki nuğa säbkäci, ebsil nä ugunda yurtuna vibkici. Eskenderir ugunda dideovän yıpäci:

-Ay dide, zın esil qaççağaravi.

Şirildir yıpäci:

-Eskender, çamağar. Veə dideo bädä irkin, vın irqhiyez zın yığına ive quşarxara, zäväkir curä (yi)därxhära.

Eskender razi säxhä där. Şirın yığışmi särxhä nä undoä bädä qürxhücü. Nuğaci, govul şaduvoälcızın yeşemi säbkäci. Vin sağ, zın salamät. Vin fuqhad sän ˤumur çobğudä, zın ma q'ad q'uqhanäyıtsıd sän yeşemi säxhädän.